Close
Ettevõttele
Usutavasti ei saa ükski endast lulgu pidav ettevõt lubada, et tema büroo-, toomis- või klienditeenindusruumides esineks kahjureid või jälgi nende tegevusest. Samuti on kahjurite ennetavaks tõrjeks kulutatavad summand oluliselt väiksemad võimalikest tootmis või tervisekahjudest
Kahjurite esinemise põhjusi on väga erineivaid. Sugugi mitte ei pruugi olla tegemist halbade hügieenitingimuste või ettevõttepoolse lohakusega. Reeglina kui inimesed märkavad kahjurite esinemist, siis pole enam tegemist üksiku isendiga, vaid kolooniaga. Igal juhul tuleks koheselt tegelda tõrjega, sest kahjurite populatsioon suureneb soodsates tingimustes väga kiiresti. Kui kahjurid on hävitatud tuleks siiski ennetava tegevusena säilitada pidev tõrjevalmidus, et vältida uute populatsioonide teket
Toiduseaduse 2. peatükk “Ettevõttest teavitamine ja ettevõtte tunnustamine” ja selle alusel põllumajandusministri 30. mai 2007 a. määrus nr. 84 kehtestab toidukäitleja tunnustamise kohustuse. Samuti kehtestab Toiduseaduse §34 toidukäitleja enesekontrollisüsteemi juurutamise. Enesekontrollisüsteem eeldab kirjaliku enesekontrolliplaani olemasolu. Enesekontrolliplaani üks osa ja tunnustamise taotlemisel üks nõutav dokument on kahjuritõrjeplaan.
Pestcontrol OÜ koostab teie ettevõttele kogu kahjuritõrjet puudutava nõuetekohase dokumentide paketi ja tagab hiljem kahjuritõrjeplaani kohased seire- ja tõrjetööd.
Lisaks selelle võite meie partneri Greenclean OÜ kaudu tellida ka tunnustamise alase nõustamise või kogu paketi koostamise.
Peale esmast kontakti teostame tasuta objekti ülevaatuse ja algse konsultatsiooni kliendile. Lähtuvalt kliendi vajadustest, objekti iseloomust ja probleemide olemasolust määratakse ülevaatuse käigus ära kahjuritörje meetmed ja -mahud, mille alusel koostatakse kliendile koostööpakkumine.
Lepingus määratakse kindlaks objekt, tõrjepiirkonnad, tõrjemeetodid, tõrjutavad kahjurid ja garantiitingimused. Leping on tihti vajalik ka sellepärast, et ta on (toidu)käitlemisettevõtete kahjuritõrjeplaani üks osa. Lepingu sõlmimise eesmärgiks on korrektne ettevõtetevaheline suhtlemine. Me ei sõlmi lepinguid selleks, et oma teenust kliendile peale suruda. Sellepärast on ka meie lepingud kliendi soovil igal ajal üles öeldavad.
Peale lepingu sõlmimist koostatakse kliendile dokumentide pakett, mis sisaldab kogu informatsiooni ettevõttes rakendatavate kahjuritõrje alaste meetmete kohta. Paketis sisaldub muu hulgas kahjuritõrjeplaan, info Pestcontrol OÜ kohta, kahjuritõrjemeetodi kirjeldus, tõrjetööde kirjeldus, leping, tõrjepiirkonna kaardid ja plaanid, informatsioon tõrjevahendite kohta ja nende ohutuskaardid. Hiljem lisatakse samasse paketti ka tõrjetõendid, mis annavad ülevaate igakordsel tõrjel teostatud töödest.
Kahjuritõrjeplaan on (toidu)käitlemisettevõtetele kohustuslik ja teistele ettevõtetele annab see lihtsalt ülevaate rakendatavatest meetmetest.
Lepingus kindlaksmääratud sagedusega teostatkse kas regulaarseid tõrjetöid või kahjurite esinemise monitooringut. Kõik tegevused, tõrjekorrad dokumenteeritakse vastava tõrjetõendiga, mis on ka omakorda töö üleandmise-vastuvõtmise aktiks
Kõikidel lepingulistel või regulaarsetel töödel on meiepoolne garantii. Sisuliselt tähendab garantiiõigus seda, et juhul kui regulaarsete tõrjekordade vahel esineb lepingus määratud aladel ja lepinguliselt tõrjutavate kahjurite hulka kuuluvaid kahjureid, siis teostab Pestcontrol OÜ tasuta vajaminevas mahus tõrjetöid.Garantiitööde teostamine ei muuda lepinguliste tõrjekordade arvu või sagedust.
Üheks enamlevinud probleemiks on nn. roomavate putukate esinemine. Sinna hulka kuuluvad eelkõige prussakas, tarakan, sipelgas, kirp, lutikas, toiduainetekahjurid.
Tõrjeid teostatakse reeglina kas pritsimismeetodil, külm- või kuumaerosool pihaustamismeetodil või teatud putukaliikide suhtes väga efektiivse geelmeetodiga.
Roomavate putukate esinemise monitooringut ehk nende olemasolu kontrolli tõrjealal, saab väga edukalt sooritada erinevate hormoonpreparaatidel toimivate liimpüünistega. Putukate esinemisel toimib hormoon peibutisena ja putukas jääb liimpüünisesse kinni. Oma olemuselt ei sobi liimpüünised tõsiseltvõetavaks tõrjeks vaid ainult putukate esinemise indikaatoriteks. Putukate avastamisel liimpüünises tuleb teostada vastav tõrje.
Kahjurputukate esinemise korral või riskirühma kuuluvate tegevusaladel (eelkõige toidukäitlejad, kaubandus, …) on põhjendatud tõrjete teostamine iga kahe kuu tagant ehk kuus korda aastas.
Enamus kasutatavatest ainetest on kontaktmürgid, mis eeldavad putukate kokkupuudet ainega. Ained säilitavad oma omadused pikema aja vältel ja seega mõjub tõrje ka mitmeid nädalaid peale sooritamist, eeldusel et tõrjeaineid ei ole maha pestud või muul kujul nende mõju vähendatud.
Kasutatavad tõrjevahendid liigitatakse Kemikaaliseaduse kohaselt enamuses kahjulike ainete klassi, mis kujutavad inimestele ohtu ainult korduva või suurekonsentratsioonilise kokkupuute korral. Iga aine täpsed ohutusjuhised leiab ohutuskaartidelt ja hoiatused on toodud ka tõrjetõenditel.
Närilised on samuti paljude ettevõtete probleemiks. Nende hulka kuuluvad eelkõige koduhiir, põldhiir, rändrott, vesirott.
Närilistest hoidumiseks oleks kõige õigem kasutada ennetavaid meetmeid. Tuleks takistada näriliste sattumist hoonetesse. Seda nii mehhaaniliste takistustega kui ka katta territoorium tõrjepunktidega. Samuti tuleb katta tõrjepunktidega hoonete keldri- või soklikorrused. Näriliste tõrjepunkt kujutab endast nõuetekohaselt suletud kasti või karpi paigutatavat mürkhõrgutist.
Näriliste esinemise monitooringul jälgitakse näriliste elutegevuse märke, nende väljaheidete leidumist ja ka tõrjepunktides olevate mürkhõrgutiste puutumatust. Kõik need märgid annavad infot näriliste olemasolu ja liikumise kohta. vastavlt sellele informatsioonile tehakse vajadusel ümberkorraldusi tõrjepunktide asukohas, muudetakse tõrjeaineid või – meetodeid.
Näriliste esinemise korral või riskirühma kuuluvate tegevusaladel (eelkõige toidukäitlejad, kaubandus, …) on põhjendatud tõrjete teostamine iga kolme kuu tagant ehk neli korda aastas.
Iga aine täpsed ohutusjuhised leiab ohutuskaartidelt ja hoiatused on toodud ka tõrjetõenditel ja näriliste tõrjepunktide kaantel.
Kärbsed, liblikad, sääsed võivad olla probleemiks nii tootmisettevõtetele, toitlustusasutustes kui ka büroohoonetes. Kõige esimeseks sammuks nende vastu võitlemisel on muidugi igati takistada nende hoonesse pääsemise võimalusi.
Tõrjeviisidena on põhimõtteliselt kaks peamist võimalust.
Esiteks on võimalik töödelda vastavate ainetega aknapinnad, aknalauad jt. kohad kuhu lendavad putukad võivad maanduda.
Teiseks võimaluseks on ultraviolettvalgusel põhinevate valguspüüniste kasutamine. Ultraviolettvalgus, mida inimese silm ei erista, mõjub putukatele ligitõmbavalt. Kuna Euroopa Liidus keelatakse lähitulevikus kõrgepingel toimivad putukatõrjelambid ära, siis oleme enda poolt pakutavasse tootevalikusse võtnud sellised valguspüünised, mis peibutavad putukad liimpaberile.
Mõned näited meie poolt pakutavatest tõrjelampidest:
Usutavasti ei saa ükski endast lulgu pidav ettevõt lubada, et tema büroo-, toomis- või klienditeenindusruumides esineks kahjureid või jälgi nende tegevusest. Samuti on kahjurite ennetavaks tõrjeks kulutatavad summand oluliselt väiksemad võimalikest tootmis või tervisekahjudest
Kahjurite esinemise põhjusi on väga erineivaid. Sugugi mitte ei pruugi olla tegemist halbade hügieenitingimuste või ettevõttepoolse lohakusega. Reeglina kui inimesed märkavad kahjurite esinemist, siis pole enam tegemist üksiku isendiga, vaid kolooniaga. Igal juhul tuleks koheselt tegelda tõrjega, sest kahjurite populatsioon suureneb soodsates tingimustes väga kiiresti. Kui kahjurid on hävitatud tuleks siiski ennetava tegevusena säilitada pidev tõrjevalmidus, et vältida uute populatsioonide teket
Toiduseaduse 2. peatükk “Ettevõttest teavitamine ja ettevõtte tunnustamine” ja selle alusel põllumajandusministri 30. mai 2007 a. määrus nr. 84 kehtestab toidukäitleja tunnustamise kohustuse. Samuti kehtestab Toiduseaduse §34 toidukäitleja enesekontrollisüsteemi juurutamise. Enesekontrollisüsteem eeldab kirjaliku enesekontrolliplaani olemasolu. Enesekontrolliplaani üks osa ja tunnustamise taotlemisel üks nõutav dokument on kahjuritõrjeplaan.
Pestcontrol OÜ koostab teie ettevõttele kogu kahjuritõrjet puudutava nõuetekohase dokumentide paketi ja tagab hiljem kahjuritõrjeplaani kohased seire- ja tõrjetööd.
Lisaks selelle võite meie partneri Greenclean OÜ kaudu tellida ka tunnustamise alase nõustamise või kogu paketi koostamise.
Peale esmast kontakti teostame tasuta objekti ülevaatuse ja algse konsultatsiooni kliendile. Lähtuvalt kliendi vajadustest, objekti iseloomust ja probleemide olemasolust määratakse ülevaatuse käigus ära kahjuritörje meetmed ja -mahud, mille alusel koostatakse kliendile koostööpakkumine.
Lepingus määratakse kindlaks objekt, tõrjepiirkonnad, tõrjemeetodid, tõrjutavad kahjurid ja garantiitingimused. Leping on tihti vajalik ka sellepärast, et ta on (toidu)käitlemisettevõtete kahjuritõrjeplaani üks osa. Lepingu sõlmimise eesmärgiks on korrektne ettevõtetevaheline suhtlemine. Me ei sõlmi lepinguid selleks, et oma teenust kliendile peale suruda. Sellepärast on ka meie lepingud kliendi soovil igal ajal üles öeldavad.
Peale lepingu sõlmimist koostatakse kliendile dokumentide pakett, mis sisaldab kogu informatsiooni ettevõttes rakendatavate kahjuritõrje alaste meetmete kohta. Paketis sisaldub muu hulgas kahjuritõrjeplaan, info Pestcontrol OÜ kohta, kahjuritõrjemeetodi kirjeldus, tõrjetööde kirjeldus, leping, tõrjepiirkonna kaardid ja plaanid, informatsioon tõrjevahendite kohta ja nende ohutuskaardid. Hiljem lisatakse samasse paketti ka tõrjetõendid, mis annavad ülevaate igakordsel tõrjel teostatud töödest.
Kahjuritõrjeplaan on (toidu)käitlemisettevõtetele kohustuslik ja teistele ettevõtetele annab see lihtsalt ülevaate rakendatavatest meetmetest.
Lepingus kindlaksmääratud sagedusega teostatkse kas regulaarseid tõrjetöid või kahjurite esinemise monitooringut. Kõik tegevused, tõrjekorrad dokumenteeritakse vastava tõrjetõendiga, mis on ka omakorda töö üleandmise-vastuvõtmise aktiks
Kõikidel lepingulistel või regulaarsetel töödel on meiepoolne garantii. Sisuliselt tähendab garantiiõigus seda, et juhul kui regulaarsete tõrjekordade vahel esineb lepingus määratud aladel ja lepinguliselt tõrjutavate kahjurite hulka kuuluvaid kahjureid, siis teostab Pestcontrol OÜ tasuta vajaminevas mahus tõrjetöid.Garantiitööde teostamine ei muuda lepinguliste tõrjekordade arvu või sagedust.
Üheks enamlevinud probleemiks on nn. roomavate putukate esinemine. Sinna hulka kuuluvad eelkõige prussakas, tarakan, sipelgas, kirp, lutikas, toiduainetekahjurid.
Tõrjeid teostatakse reeglina kas pritsimismeetodil, külm- või kuumaerosool pihaustamismeetodil või teatud putukaliikide suhtes väga efektiivse geelmeetodiga.
Roomavate putukate esinemise monitooringut ehk nende olemasolu kontrolli tõrjealal, saab väga edukalt sooritada erinevate hormoonpreparaatidel toimivate liimpüünistega. Putukate esinemisel toimib hormoon peibutisena ja putukas jääb liimpüünisesse kinni. Oma olemuselt ei sobi liimpüünised tõsiseltvõetavaks tõrjeks vaid ainult putukate esinemise indikaatoriteks. Putukate avastamisel liimpüünises tuleb teostada vastav tõrje.
Kahjurputukate esinemise korral või riskirühma kuuluvate tegevusaladel (eelkõige toidukäitlejad, kaubandus, …) on põhjendatud tõrjete teostamine iga kahe kuu tagant ehk kuus korda aastas.
Enamus kasutatavatest ainetest on kontaktmürgid, mis eeldavad putukate kokkupuudet ainega. Ained säilitavad oma omadused pikema aja vältel ja seega mõjub tõrje ka mitmeid nädalaid peale sooritamist, eeldusel et tõrjeaineid ei ole maha pestud või muul kujul nende mõju vähendatud.
Kasutatavad tõrjevahendid liigitatakse Kemikaaliseaduse kohaselt enamuses kahjulike ainete klassi, mis kujutavad inimestele ohtu ainult korduva või suurekonsentratsioonilise kokkupuute korral. Iga aine täpsed ohutusjuhised leiab ohutuskaartidelt ja hoiatused on toodud ka tõrjetõenditel.
Närilised on samuti paljude ettevõtete probleemiks. Nende hulka kuuluvad eelkõige koduhiir, põldhiir, rändrott, vesirott.
Närilistest hoidumiseks oleks kõige õigem kasutada ennetavaid meetmeid. Tuleks takistada näriliste sattumist hoonetesse. Seda nii mehhaaniliste takistustega kui ka katta territoorium tõrjepunktidega. Samuti tuleb katta tõrjepunktidega hoonete keldri- või soklikorrused. Näriliste tõrjepunkt kujutab endast nõuetekohaselt suletud kasti või karpi paigutatavat mürkhõrgutist.
Näriliste esinemise monitooringul jälgitakse näriliste elutegevuse märke, nende väljaheidete leidumist ja ka tõrjepunktides olevate mürkhõrgutiste puutumatust. Kõik need märgid annavad infot näriliste olemasolu ja liikumise kohta. vastavlt sellele informatsioonile tehakse vajadusel ümberkorraldusi tõrjepunktide asukohas, muudetakse tõrjeaineid või – meetodeid.
Näriliste esinemise korral või riskirühma kuuluvate tegevusaladel (eelkõige toidukäitlejad, kaubandus, …) on põhjendatud tõrjete teostamine iga kolme kuu tagant ehk neli korda aastas.
Iga aine täpsed ohutusjuhised leiab ohutuskaartidelt ja hoiatused on toodud ka tõrjetõenditel ja näriliste tõrjepunktide kaantel.
Kärbsed, liblikad, sääsed võivad olla probleemiks nii tootmisettevõtetele, toitlustusasutustes kui ka büroohoonetes. Kõige esimeseks sammuks nende vastu võitlemisel on muidugi igati takistada nende hoonesse pääsemise võimalusi.
Tõrjeviisidena on põhimõtteliselt kaks peamist võimalust.
Esiteks on võimalik töödelda vastavate ainetega aknapinnad, aknalauad jt. kohad kuhu lendavad putukad võivad maanduda.
Teiseks võimaluseks on ultraviolettvalgusel põhinevate valguspüüniste kasutamine. Ultraviolettvalgus, mida inimese silm ei erista, mõjub putukatele ligitõmbavalt. Kuna Euroopa Liidus keelatakse lähitulevikus kõrgepingel toimivad putukatõrjelambid ära, siis oleme enda poolt pakutavasse tootevalikusse võtnud sellised valguspüünised, mis peibutavad putukad liimpaberile.
Mõned näited meie poolt pakutavatest tõrjelampidest:
© Copyright PestControl OÜ. All Rights Reserved.
